
Mos No Bele Dura Ba Tempo Naruk
| gariuai projekto enerjía hidríka mini |
Eletrisidade inportante ba nasaun saida deit. Hamenus kiak liu husi konfiansa no sufisiente fornesimentu enerjia eletrisidade hodi suporta administrasaun públiku, saúde, komérsiu, asisténsia no industria. Timor-Leste iha limitasaun esperiénsia no interupsaun fornesimentu, mak problema ida ba boat rua hanesan operasaun husi ezistente infraestrutura no dezenvolvimentu husi buat foun nebe susar liu hodi kria servisu no reseita.
![]() |
|
Asesór Senior Alf Adeler hamriik iha rai bou husi rai kanu nian nia leten. Kanu besi 400 mm hirak ne’ebe latan hela iha baleta laran no transporta bee ho presaun aas husi bee moris rua ne’e ba turbina. |
|
Foto: Basil Rolandsen / Bouvet Photography
|
Ida ne’e mak rezultadu ida husi kooperasaun entre Guvernu Noruega no Guvernu Timor-Leste hodi hametin sektór enerjia. Suporta fundu no tékniku mai husi Noruega. Traballador sira mai husi railaran, no projetu ne’e sei inklui treinamentu. Kompañia Eletrisidade Nasionál edtl kontribui materiál balu, no autoridade ambientál sira dnsma kontribui iha filtrasaun ambientál no planu monitorizasaun.
Iha tempu badak, bee husi bee-moris fatin rua sei produs eletrisidade molok bee nee sulin ba natar laran. Ida nee sei hamenus nesesidade hodi sunu gazoel nebe karun no halo poluisaun. Treina ema rai nain no emprega sira liu husi konstrusaun ne’e. Fábrika eletrisidade ne’e ho ninia manutensaun sei lao posivel durante tinan 100. Ne’e inisiativu diak ida, no hau orgullu hola parte iha nia laran!
Alf Adeler, Asesór Senior
tradus ba tetum: sr carlos freitas, edtl